August Turp (23.03./04.04.1887 Aidu vald (Paistu kihelkond) – 04.06.1993 Kurtna) oli eesti õpetaja ja pikaealine.

Artikkel temast raamatus "Tuntud elvalasi läbi aegade" (Tartu, 2006) lk. 178-179.

• https://et.wikipedia.org/wiki/August_Turp

August Turp (1887–1993) käis Oskar Lutsu kangelastega ühel ajal külakoolis. Sel ajal oli see maalapse esimene ja suuremale osale viimane õppeasutus enne elukooli, nagu kirjutab Nõukogude Õpetaja 1.05.1987. August Turp sündis Aidu vallas, kus isa pidas popsikohta. Tema õpetajakarjäär sai alguse karjapoisiametist. August Turpi iseloomustas alaline püüe hariduse, valguse, tarkuse poole. Valla-, küla- ja kihelkonnakoolile järgnesid Sindi ministeeriumikooli juures asunud pedagoogilised kursused. Õppeained olid seal samad, mis kihelkonnakoolis, kuid nõudmised palju suuremad. Uute ainetena õpetati pedagoogikat, mitmesuguseid metoodikaid, didaktikat, viiuli- ja orelimängu. Igal mehel oli oma viiul, sellega tuli anda laulutunde. Praktilisteks tundideks valmistati ette üksikasjalik konspekt, kus esitatud kõik küsimused ja oodatavad õpilaste vastused. Tunnid anti peast, klassid olid suured ja vabrikulapsed ulakad. Sindi kursustel sai vene keel selgeks kõnes ja kirjas. Täieõigusliku õpetaja kutse omandamiseks tuli sooritada Pärnu gümnaasiumi juures kutseeksami nõukogu ees katsed. Sattunud oma koduvallas külakoolis kirikuvöörmündri ja pastori viha alla (poisike rikkunud kooli ära), asus ta 1909 Tartumaale, kus töötas Tõravere koolmeistri ja koolijuhina 40 aastat. 1925 sooritas ta Treffneri gümnaasiumis keskkooli lõpueksamid, läbinud enne Tartu õhtukooli juures kolmed suvekursused. Tõraveres laste õpetamise kõrvalt lõpetas 1932 Tartu ülikooli pedagoogika ja filosoofia teaduskonna kõrgema astme laudaturi ulatuses, rahvaluule ja etnograafia approbaturi ulatuses, kinnitab rektor Kõpp oma allkirjaga lõpudiplomil. 1949 viidi August Turp käsukorras üle Elva keskkooli õpetajaks, andis ajalugu, psühholoogiat, loogikat, saksa, inglise ja ladina keelt. Õpetajatööd jätkas ta ka pensionieas, kuni 75 aasta vanuseni, andes Rõhu koolis matemaatikat, anatoomiat ja keemiat, Ranna koolis vene ja eesti keelt, Kallastel saksa keelt. Vaimsus karastab hinge ja keha. Kui hinges pole tigedust, valet ega saasta, on ka aastate koorem kergem kanda, teadis ta. Kadestusväärne mälu pluss keelteoskus tuli kasuks kodu-uurimise otstarbeks arhiivides tuhnimisel. Nii sündis Tõravere küla ja kooli ajalugu. Veel saja-aastaselt kirjutas värssjutustust “Rannamõisa mõrsja”, mille aluseks Ranna kooli aastail kuuldud rahvapärimused. “Me vaatasime sinu poole üles, sest sa ei teinud kunagi midagi valesti. Sa kas vaikisid või kõnelesid tõtt,” ütles August Turbi õpilane, kes ka ise tema jälgedes õpetajaks sai, oma õpetaja 106. sünnipäeval.

• https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=4577 A-st 05 kooliõp, 09-50 Tõravere algk juh, a-ni 62 kooliõp Elvas, Rõhul, Rannas ja Kallastel. 62 pensionile. Kodu-uurija.

Sünnikanne 23.03.1887 VKJ = 04.04.1887 UKJ

• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1286.1.355:313?54,262,903,263,0

Saaga EAA.1259.1.333:255?404,1006,3649,137,0 PR perega

ERR intervjuu 100aastase August Turpiga
https://arhiiv.err.ee/vaata/august-turp-100

Oli 23. augustil 1989. a. vanim Balti Ketis osaleja Eestist. Seisis Harjumaal Kurtna teeristis. Allikas: Postimees 23.08.2019

Haud (04.04.1887 - 04.06.1993)

• https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_ha...